Kui uudiskiri ei avane korrektselt, saad vaadata seda veebis.
 
 
 
 

AJAKIRJA UUDISKIRI 1/2022
 
 

AJAKIRJAS

Ajakirja Sotsiaaltöö erinumber „30 aastat sotsiaaltöö õpetamist Tallinna Ülikoolis" koondab eriala õpetajate, vilistlaste ja tänaste üliõpilaste meenutusi ning mõtteid akadeemilise sotsiaaltöökoolituse tänapäevast ja tulevikust. Selle kujunemisloost, sh eriala avamisest 1991. aastal kirjutavad Taimi Tulva, Anne Tiko ja Lauri Leppik. Artikleid saab lugeda alates veebruari algusest Sotsiaaltöö veebis. Raamatukogudele ja kõrgkoolidele saadetakse number ka paberil.

 

Loe esimesi erinumbri artikleid

Teised uued lood Sotsiaaltöö veebis

Veebruari lõpus ilmuva korralises Sotsiaaltöö numbris (1/2022) tuleb juttu inimõigustest, laste vaimsest tervisest, kunstiteraapia kasutamisest omastehooldajate toetamisel jpm.
 
 

Ajakirja saab piiratud koguses tellida paberil, eeskätt on see võimalus mõeldud sotsiaalvaldkonna asutustele ja raamatukogudele.
Telli paberil
 

Loe Sotsiaaltöö artikleid veebis!

Artikliettepanekuid ja tagasisidet ootame meiliaadressil ajakiri@tai.ee.
Ajakiri Facebookis
 
 

TERVISE ARENGU INSTITUUDIS

Tervise Arengu Instituudi juhina jätkab Annika Veimer (pildil).

 

Lapsevanemate huvi vanemlusprogrammis „Imelised aastad” osalemise vastu kasvab ja on sel aastal suurem kui varem.

 

Jaanuaris toimuv kampaania „Sigarexit 2022” on toeks kõigile, kes on otsustanud alustada uut aastat tubaka- ja nikotiinivabalt.
 
 
 

TUNNUSTUS

Kodanikujulguse aumärgi said sel aastal 11 inimest.

 

Selgusid noortevaldkonna tunnustuskonkursi „Noorte Heaks Tänu” nominendid.

 

Üliõpilaste teadustööde 2021. aasta riikliku konkursi sotsiaalteaduste valdkonna ja sotsiaalministeeriumi eripreemia saajate hulgas olid ka mitmed sotsiaaltöö uurijad ja nende juhendajad.  
 
 

ESTA UUDISED
 
 
 

ESTA kuulutas välja konkursi parimate sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamiseks. 2021. aastal silma paistnud sotsiaalvaldkonna töötajaid, asutusi ja valdkonda panustajaid tunnustatakse 11 kategoorias.
 
 

Ettepanekud kandidaatide esitamiseks palutakse saata nõuetekohasel vormil 4. veebruariks e-posti aadressil tunnustamine@eswa.ee.

Sotsiaalala töötajate tunnustusüritus toimub rahvusvahelisel sotsiaaltöötajate päeval 15. märtsil Jõhvi Kontserdimajas.

 

Sotsiaalhääling

ESTA alustas sotsiaalvaldkonna taskuhäälinguga. Saate külalisteks on erineva taustaga inspireerivaid inimesed, kellega koos arutletakse sotsiaalvaldkonna arengute ja võimaluste üle.

 

Kuula esimesi episoode
 
 

Kutseuudised

ESTA annab välja sotsiaaltöötaja, hooldustöötaja, lapsehoidja, tugiisiku, tegevusjuhendaja ja võlanõustaja kutset. Sotsiaalvaldkonna töötajad on oodatud kutset taotlema, et oma tööd analüüsida ja end tööalaselt arendada. Kutse näitab, et töötaja kompetentsid vastavad kutsestandardile ja ta on oma ala asjatundja. Kutse annab eelise töö leidmisel ja võimaldab küsida palgatõusu.

Täpsema info kutse taotlemise protsessist ja tingimustest leiab ESTA kodulehel.

 

Eetika

ESTA eetikakomitee, kes nõustab ja toetab sotsiaalala töötajaid kutsetöös ettetulevate eetiliste dilemmade puhul, on koondanud oma veebilehele valiku eetikaalaseid publikatsioone.
 
 

SÜNDMUSED JA KOOLITUSED

Rohkem sündmusi leiad Sotsiaaltöö sündmuste kalendrist.
 
 

VALITSUSE OTSUS

Vastavalt riigihalduse ministri määruses sätestatud tingimustele on kohalikud omavalitused alustatud või peagi alustamas taotluste vastuvõtuga elektri-, gaasi- ja küttearvete osaliseks hüvitamiseks. Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul on omavalitsused teinud tublilt ettevalmistusi, et toetus jõuaks abivajajateni võimalikult operatiivselt ja kiiresti.
 
 

SOTSIAALMINISTEERIUMIS

Sotsiaalministeeriumis alustas tööd vaimse tervise osakond, mille ülesanne on koordineerida valdkonna tegevust, pannes rõhku ennetustööle. Osakonna juhataja on Anniki Lai. Loe ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo artiklit vaimse tervise edendamisest. 

 

Jõustusid lastekaitsetöötajate kvalifikatsiooninõuded. Kõik lastekaitsetöötajad, sõltumata tööle asumise ajast, peavad olema kõrgharidusega. Vähemalt kaks aastat teenistuses olnud lastekaitsetöötajal peab olema omandatud sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele.

 

2022. aastal on sotsiaalministeeriumi haldusalas mitmeid muudatusi, mis puudutavad nii tervise-, töö ja perevaldkonda kui ka sotsiaalteenuseid,

 

Jõustusid olulised muudatused abivahendite hüvitamistingimustes. Üks muudatus on, et ortoose (sh tallatugesid) ja uriini eritumist suunavaid abivahendeid (nt kateetrid ja uriinikotid) rahastab Eesti Haigekassa ja nende soetamise aluseks on meditsiiniseadme kaart, mida saavad välja kirjutada pere- ja eriarstid. Loe ka pressiteadet

 

Riik hakkab tulevast aastast rahastama mitmeid uusi tervishoiuteenuseid.

 

Elektrooniliste toodete ja teenuste arendamisel ning pakkumisel tuleb ettevõtjatel edaspidi arvestada ka erivajadustega nagu nägemis- või kuulmispuue või probleemid motoorikaga. 

 

Sotsiaalministeeriumi uus tööriist koroonakaitse kalkulaator annab inimesele ülevaate tema läbitud vaktsineerimiskuuri, tõendite kehtivuse ja järgmise vaktsineerimise soovitusliku kuupäeva kohta. Kalkulaator jagab soovitusi ka neile, kes on koroona juba läbi põdenud ja/või kes pole veel vaktsineerimas käinud. 
 
 

SOTSIAALKINDLUSTUSAMETIS

Sotsiaalkindlustusamet saab sellest aastast pakkuda rohkem kaugtõlget. 

 

Sotsiaalkindlustusamet ei osuta alates 2022. aastast enam tugiisikuteenust asendushoolduse noortele. Noored vajavad aga endiselt iseseisva elu alustamisel kohaliku omavalitsuse tuge nii järelhooldusteenuse ja tugiisiku näol kui ka muul viisil. Rohkem infot ja juhiseid noorte toetamiseks

 

Sotsiaalkindlustusamet pakub ka sel aastal koostöös lepingupartneritega tugiteenuseid hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele. Pered saavad kasutada nii peretoe teenust kui ka mentorlust, osaleda tugigruppides ja saada psühholoogilist nõustamist. Pere suunab teenusele kohalik omavalitsus.

 

Jätkuvad tugiteenused pere- ja asenduskodudele, teenuseid osutab ka 2022. aastal MTÜ Moreno keskus. 

 

Erivajadustega inimestele suunatud isikukeskset teenusemudelit katsetab 28 omavalitsust.

 

Kriisihoolduspere- ja erihoolduspere teenuste projekt jätkub. Liituma oodatakse uusi peresid ja kohalikke omavalitsusi. 

 

Alates veebruarist hakkab teise samba pensionikindlustusmakseid kindlustusseltside asemel tegema sotsiaalkindlustusamet.

 

Sotsiaalkindlustusameti pensioninõustajatelt saab tellida tasuta pensioniteemalise koolituse. 

 

Taskuhäälingus
 
 

ASTANGU KRKs

2022. aasta sügisel avatakse Astangu Keskuses Eesti esimene keelekümbluse kohanemiskursus vene keelt emakeelena rääkivatele HEV noortele. Keelekümbluse kohanemiskursusel omandab õppija eesti keele algtaseme, mis võimaldab noortel edasi õppida kas Astangu teistel õppekavadel või mõnes teises kutseõppe asutuses. Tugiteenuseid saavad noored kasutada vene keeles.
 
 

SEADUSED JA EELNÕUD

Selle aasta 1. jaanuarist jõustus seadus, mille järgi lapse miinimumelatise määr on seotud lahti alampalgast ja asendatud uuringutel ja majandusnäitajatel põhineva valemiga, mis  arvestab perede erinevat majanduslikku võimekust. Justiitsministeeriumi kodulehelt leiab kalkulaatori, mille abil on võimalik välja arvutada elatise võimaliku suuruse. 

 

1. aprillil jõustuvad mitmed muudatused lapsepuhkuste ja vanemahüvitiste süsteemis.

  • Rasedus- ja sünnituspuhkus muutub emapuhkuseks.  
  • Lapsevanematel tekib võimalus kuni kaks kuud olla samal ajal kahekesi vanemapuhkusel ja saada mõlemal samal ajal vanemahüvitist.  
  • Jõustuvad paindlikumad võimalused kombineerida osakoormusega töötamist ja puhkamist ning vanemate hoolduskoormuse jaotamist. 
  • Lapsepuhkust antakse edaspidi mõlemale vanemale eraldi ja lapsepõhiselt, millega laheneb lapsepuhkuse päevade kasutamise probleem kärgperedes.
  • Lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õiguse laieneb hoolduspere vanematele. Suureneb hoolduspere vanematele makstav toetus. 

Valitsus kiitis heaks sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) ja teiste seaduste muudatused, mis aitavad kaasa parema hoolekandelise abi pakkumisele ja vabastavad lapselapsed vanavanemate ning vanavanemad täisealiste lapselaste ülalpidamiskohustusest. Jälgi menetluskäiku

 

Valitsus kiitis heaks perehüvitiste seaduse muudatused, millega on edaspidi võimalik lapsel saada riigilt elatisabi ka vanema pankrotimenetluse ajal. Lisaks paranevad surnult sündinud laste vanemate vanemahüvitise saamise tingimused.
 
 

AVATUD TAOTLUSVOORUD

Kohalikele omavalitsustele ja omavalitsusliitudele mõeldud taotlusvooru Integreeritud tugiteenused koolist väljalangevuse ennetamiseks saab esitada taotlusi projektide toetamiseks 17. jaanuarini.

 

17. jaanuarist 21. märtsini on avatud EMP ja Norra toetuste väikeprojektide taotlusvoor Taastava õiguse arendamine Eestis II.

 

Jälgi ajakohast infot avatud taotlusvoorude kohta RTK veebilehel.

 

Taotlusvoorud Psühholoogi palgatoetus ja vaimse tervise teenusetoetus kohalikele omavalitsustele avatakse jaanuari lõpus.

 

15. veebruarini saab kandideerida Sihtasutus Fit for Life toetusele. Oodatakse sotsiaalseid ettevõtteid, kelle tegevused on suunatud väärika vananemise ja elukestva õppimise arengusse.

 

2022. aasta esimeses pooles on avatud mitu Euroopa Liidu kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi taotlusvooru.
 
 

HANKED

Justiitsministeerium otsib õigusnõu andjat erivajadustega inimestele. Konkursi tähtaeg on 2. veebruar.

 

Sotsiaalkindlustusamet ootab 17. jaanuariks pakkumisi pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamiseks. Lisainfo ameti riigihangete alamlehel.
 
 

PROJEKTID

Tartu Puuetega Inimeste Koda alustab koostöös Tartu linnavalitsusega üksildaste eakate heaolu parandamiseks mõeldud projekti tegevustega. 

 

Jaanuari lõpus algab Tartu Ülikooli ja Telia üle-eestiline noorte digimentorite programm, mille eesmärk on motiveerida noori tegutsema koos eakatega, et aidata kaasa mõlema põlvkonna digipädevuse arengule ning luua põlvkondadevahelisi kestvaid suhteid.  

 

Heategevuslik organisatsioon Elame Veel! võimaldab hooldekodus elavatel eakatel osa saada kultuurisündmustest (nt teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused või kino). 
 
 
 
 

ÜLESKUTSED
 
 

RIIGIKOHTU LAHENDID

Kohtuasi 2-20-7510

Laste isa esitas avalduse laste tagastamiseks Ameerika Ühendriikidesse Haagi lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel. Vaidluse põhjustas laste ema otsus jääda lastega Eestisse, kui ta külastas siin oma vanemaid. Ühe asitõendina esitas ema psühholoogilise nõustaja ja psühhoterapeudist saviväljaterapeudi hinnangu, mis kinnitasid, et lapsed vajavad turvatunnet suhetes täiskasvanute ja oma keskkonnaga.

 

Kohtuasi 3-18-2420

Kaebaja taotles vanglalt kahju hüvitamist selle eest, et alates vanglasse saabumisest pidi ta magama voodites, mis olid temast lühemad ega võimaldanud tal ennast täielikult välja sirutada. Perearsti arvamuse toel luges kohus tuvastatuks, et voodi peaks olema inimesest 20 cm pikem. 

 

Kohtuasi 3-19-2061

Vanglas karistust kandev isa esitas taotluse, milles ta palus võimaldada pikaajaline kokkusaamine enda tütrega. Vangla jättis taotluse rahuldamata. Riigikohus leidis, et vangla rikkus kaebaja ja tema lapse õigusi inimväärsele kohtlemisele ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning kaebajal on õigus hüvitisele mittevaralise kahju eest.

 

Kohtuasjad 2-21-3613, 2-21-5865 ja 2-20-18321

Riigikohus selgitab, miks on tahtest olenematu ravi kohaldamise otsustamisel vaja puudutatud isik vahetult ära kuulata. Samuti selgitatakse, et kohus ei või isiku esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamist ja põhimenetluse korras kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamist otsustada, ilma et eelnevalt määraks isikule esindaja.

 

Kohtuasi 2-16-9408

Laste isa palus kohtul korraldada lepitusmenetlus, kuna laste ema on jätnud täitmata tema ja avaldaja ühiste lastega suhtlemist korraldava kohtumääruse. Kolleegium selgitab, et lepitusmenetluses varasema kohtu määratud suhtluskorra tühistamine ei piira vanema õigust oma lapsega suhelda ning see ei ole ka sobilik meede lapse õiguste kaitseks. Lapsega koos elaval vanemal on suhtluskorra täitmisel kaasaaitamise kohustus, millest tulenevalt peavad vanemad tegema koostööd ning austama nii lapse kui ka teineteise õigusi ja huve. Selgitatakse ka erieestkostja määramise asjaolusid.
 
 

ÕIGUSKANTSLERI SEISUKOHT

Eestkostja ülesanded teabe andmisel. Õiguskantsler selgitab, kuidas on piiratud teovõimega inimesel võimalik saada teavet oma rahaasjade kohta.
 
 

UURIMUSED JA ANALÜÜSID

Eesti Inimõiguste Keskus avaldas inimõiguste aruande, mis käsitleb arenguid aastatel 2020–2021. Loe ka peatüki Lapse õigused 2020–2021 täispikka versiooni.

 

Kutsekoja koordinatsioonikogu kinnitas 8. detsembril sotsiaalvaldkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu, avalikkusele esitatakse uuringut selle aasta alguses.
 
 
 

Eriolukorra ajal 2020. aasta kevadel jätsid suhtluspiirangud tõrjutusriskis noored ilma noorsootöötajate tähelepanust ja abist, osutab Tallinna Ülikooli teadlaste uuring.

 

Karin Streimann kaitses Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis doktoritöö Vaimse tervise probleemide ennetus algkoolides: universaalse klassis elluviidava ennetava sekkumise (VEPA Käitumisoskuste Mäng) tulemuslikkus Eestis. Loe ka tutvustust

 

Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi doktorant Jaana Sepp kaitses doktoritöö, milles uuris Eesti hooldekodude ohutuskultuuri. Loe uurimuse tutvustust ja Novaator.err.ee portaalis avaldatud artiklit.

 

Poliitikauuringute Keskus Praxis koos Haap Consulting analüüsivad sotsiaalministeeriumi tellimisel pikaajalise hoolduse teenuseid osutava tööjõu tagamise praktikaid nii Eestis kui ka võrdlusriikides ja teevad soovitusi Eestile olukorra parandamiseks. 
 
 

STATISTIKA

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna ülevaade: 2020. aasta lõpus oli Eestis 177 väljaspool kodu üldhooldusteenust osutavat asutust 9989 teenuskohaga, teenust sai 9025 inimest. Üldhooldusteenuse arvestuslik kulu ühe teenust saava isiku kohta kuus oli ligikaudu 824 eurot. Teenusesaajad ja nende pereliikmed tasusid 77,8% ja kohalikud omavalitsused 21,7% teenuse osutamiseks kulunud rahast.

 

Statistikaameti blogipostitus: Tööturul on varasemast rohkem inimesi, kuid ebakindlamate töösuhetega
 
 

PUBLIKATSIOONID

Artiklid

Mare Ainsaar. Kas perepoliitika mõjutab sündimust? Riigikogu Toimetised 44, 2021

 

Eve Voogla, Enelis Linnas. Hiiumaa sotsiaalkeskuse noortekodu kui kinnise lasteasutuse teenus. Ohvriabi uudiskiri, detsember 2021

 

Kristi Paron. Lapse osalemine teda puudutava küsimuse otsustamisel. Kuidas hinnata lapse küpsust ning anda tema arvamusele kohane kaal? Juridica 2021/9 

 

Ajakirjad

MIHUS: kogukonnaelu ja noorsootöö, detsember 2021 

 

TÜ sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsar on külalistoimetaja Population Review. A Peer-Reviewed Journal of Sociological Demography erinumbrile Children’s Well-Being from Different Angles

 

Eesti Külaliikumise Kodukandi projekti „Vabatahtlike kaasamismudeli rakendamine hoolekandesüsteemi 2021–2023” vaheleht Postimehes ja maakonnalehtedes, jaanuar 2022

 

Veebivara

Justiitsministeeriumil on koostöös keskkonnapsühholoogia ekspertidega valminud soovitused lapsesõbraliku keskkonna loomiseks õiguskaitses. Vaata ka lapsesõbraliku menetluse veebilehe teisi materjale.

 

VATEKi huvikaitseplaan: inimkesksed vaimse tervise teenused. Vastu võetud 17.12.21
 
 

Eesti Tööandjate Keskliit koondas parimad vaimse tervise alased praktikad ja nõuanded ehk loodi Vaimse tervise elektrooniline esmaabikapp. Loe uudist

 

Inimõiguste giid on teavitav ja hariv veebiressurss ja eneseabi vahend. See pakub abi inimõiguste mõistmisel erinevates olukordades.
 
 
 

VIDEOD

Kuidas saada aru, kui keegi on perevägivalla ohver?

 

SKA lühivideod

Toimunud sündmuste salvestised
 
 

MEEDIAKAJASTUSED

Dokumentaalsari Koduteel on pühendatud asendushooldusel elavatele lastele ning inimestele, kes pakuvad neile hoolt ja armastust.

 

Kõik inimesed siiski ei saa energiatoetuse taotlemisega hakkama. Postimees, 12.01.2022 (tasuline artikkel)

 

Psühhiaater Anne Kleinberg: „Mäng ja looming on tervise ja elurõõmuga tihedalt seotud“. Õpetajate Leht, 7.01.22

 

Kool jääb aina enam katki. Levila, jaanuar 2022 

 

Laste vaesus 21. sajandi Eestis. Kadri Kõusaare dokumentaalartiklite sari. Eesti Päevaleht. 1. osa, 2. osa, 3. osa (tasulised artiklid)

 

Koduta inimeste kaitseingel: paljud nutavad, kui peavad meie juurest lahkuma, kuid väike vops selga aitab eluga edasi minna. Pealinn, 18.12.21

 

Lastekaitsespetsialist: on olnud juhtumeid, mil lapse suur hirm näidata vanematele õpitulemusi viib suitsiidikatseni. Pere ja Kodu taskuhääling, 18.12.21

 

Otepää vald lõpetas puudega lapse ebavõrdse kohtlemise. ERR, 15.12.21 


Ühte kindlat valemit seksuaalselt väärkoheldud lapse äratundmiseks ei ole. Õpetajate Leht, 10.12.21
 
 
 
 

© 2022 Tervise Arengu Instituut
 
 

Uudiskirjast loobumiseks klõpsa lingil